Uudised

Kooli põllumajandustootmist iseloomustavad rekordilised numbrid

Posted by Valev Väljaots on 13.03.2018

Uudised >>

Piimafarmi juhataja Kaja Piirfeldti sõnul on viimasel paaril aastal toodang lehma kohta kasvanud üle 30%.
Kui 2015.aastal oli Eesti Holsteini tõugu (musta-valgekirju) lehma väljalüps 7425 kg ja Eesti punasel tõul 7249, siis eelmisel aastal olid numbrid vastavalt 10159 kg ja 9657 kg. Eriti hästi iseloomustab muutust see, et kui 2015.aastal jäime kahe tõu peale kokku Eesti keskmisele (8851 kg) alla ligi 1500 kg-ga, siis eelmisel aastal olime Eesti keskmisest 9619 kg üle (200 kg).
Kaja Piirfeldt lisas, et oluliselt on paranenud ka selline oluline näitaja nagu esmapoegimisiga, mis 2015.a. oli  keskmiselt 30,5 kuud ja 2017.a. 26,8 kuud. Väga oluline näitaja karja tervise ja piima kvaliteedi seisukohalt on aga somaatiliste rakkude arv piimas, mis käesoleva aasta alguse seisuga on ainult 102 (väga heaks loetakse näitajat alla 200). See tähendab, et meie loomad on hea tervisega ning kulutused ravimitele on märgatavalt vähenenud.

Hea piimatoodangu aluseks on ka hea sööt, mis paljuski tuleb meie enda kooli põldudelt.

Tootmisjuht Marek Kõbu sõnul oli eelmine aasta teravilja saagikuselt üle ootuste hea aasta.
Tublide praktika juhendajate ja praktikal olevate õpilaste abiga õnnestus teraviljakoristus hästi, nisu ja oder said koristatud suuremate kadudeta.
Otra tuli kokku aidakaalus ca 560 tonni, millest 170 tonni jäi omatarbeks, mis teeb keskmiseks hektarisaagiks ligi 6,6 tn/ha. Nisu saime kokku aidakaalus 680 tonni, millest 150 tonni jäi omatarbeks, keskmiseks saagiks teeb see ca 5 tn/ha.  Herne kättesaamisega oli raske ja saime 34 tonni aidakaalus, mis teeb 2,6 tn/ha. Rapsi potentsiaalne saak oli küll hea, üle 3tn/ha, kuid valmis aeglaselt ja seetõttu jäi kahjuks ilmast olenevalt 1/3 koristamata, sest lumi sadas peale. Uba ei õnnestunudki koristada vaid pidime selle põldu randaalima.

Hea viljasaagi aluseks oli peale soodsa ilmastiku kasvuajal ka mullaväetus mullakaartide alusel koostatud plaani järgi ja hästi õnnestunud taimekaitsetööd vihmahoogude vahel. Kasutasime ka taimekaitsetöödel kasvuregulaatoreid, millega tagasime selle, et lamanduvuse protsent oli sel aastal sisuliselt 0, mis võimaldas rasketes oludes saagi väheste kadudeta põllult kätte saada.

Marek Kõbu lisas, et alates 2015. aasta kevadest on hulgaliselt uuendatud liblikõieliste rohkeid rohumaid, kust varutakse lüpsilehmadele rohusilo. Piimakarjale valmistatakse kahe erineva kuivainega rohusilo. Noorest massist tehakse lüpsilehmadele tranzeesse silo kuivainega 25-30% ja ruloonidesse kuivemat massi kuivainega 30-40%. Püsirohumaadelt valmistatakse kuivaheina nii veistele kui ka hobustele. Lisaks tehakse neilt kõrrelist kuivsilo (kuivaine üle 40%) vasikatele ja hobustele. Korralik põhisööt on aluseks tugevale looma tervisele ja suurele väljalüpsile.

Taime- ja loomakasvatuse juhtõpetaja Aive Kupp väljendas heameelt, et põllumajandustootmises oleme saavutanud suurt edu ja selle taga on paljude tublide töötajate panus nii farmis kui põllul kui õpilaste praktikate juhendamisel.

2017.aastal kasvatas kool järgnevaid kultuure: talinisu 101 ha, suvinisu 34 ha, oder 85 ha, suviraps 26 ha, hernes 13 ha, uba 12 ha, mais loomasöödaks 12 ha, 115 hektarit oli liblikõieliste rohked rohumaad ja 90 ha püsirohumaad.

Külli Marrandi
Õppe- ja arendustöö üksuse juhataja

 

Last changed: 13.03.2018 at 08:45

Back to Overview