Uudised

MEIE TERVIS ON MEIE ENDI KÄTES.

Postituse lisas Vadim Albrant 03.04.2018

Uudised >>

Südamehaigus võib üllatada ükskõik keda ja ükskõik millal.

Kui valu rinnus või  mööduv hingeldus ilmnevad esimest korda, tuleb tegevus katkestada ja  hinge tõmmata. Kui aga häire jätkub või on väga tugev, tuleb helistada hädaabi numbrile 112. Spetsialisti arvamus on just  haiguse algperioodis väga tähtis.

Riskitegurid on psüühilised (stress, vaimne pinge, kurbus, masendus) sotsiaalsed, majanduslikud, lisandub ülekaal, madal füüsiline aktiivsus, mõnuained, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine, valed toitumisharjumised, kõrge vererõhk, kõrged kolesterooliväärtused.

Kehalised harjutused ei avalda mõju mitte üksnes tugi- ja liikumiselundkonnale, vaid ka südamele  ja vereringele, hingamiselunditele, ainevahetusele ja närvisüsteemile. Soovitav on kolm  kilomeetrit kõndi või 30 minutit kiiret kõndi või ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Liikudes treenite oma südame- ja veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. Alustage väikeste koormustega, olge järjepidev, kandke mugavaid riideid ja jalanõusid. Valutavate liigeste puhul võivad sobida ujumine ja vesivõimlemine. Liikumine hoiab kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, verekolesterooli sisaldust ja veresuhkru tasakaalu.

Füüsilise koormuse tase sõltub inimese treenitusest. Maksimaalne ealine pulsisagedus = 220 – vanus (aastates ) +/- 15 lööki minutis ja liikumiseks sobiv 60% sellest pulsisagedusest.

Söö nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Regulaarne toitumine aitab tagada optimaalset ainevahetust ning hoida stabiilsena veresuhkru sisaldust, vältida näljatunnet ja maiustamist. Söö kolm korda päevas, toidukordade vahele võta mõni tervislik suupiste – värske või kuivatatud  puuvili, juurvili. Joo võimalusel mineraalvett või värskelt pressitud puu- ja köögiviljamahla. Joo söögikordade vahel vett. Piira rasva tarbimist. Toiduvalmistamisel eelista hautamist, keetmist, grillimist, küpsetuskotis küpsetamist. Ära püüa lahendada söögiga oma elu probleeme. Kui oled väsinud, siis puhka. Samuti ei tohi unustada küllaldast und. Kui oled stressis, siis jaluta looduses, kuula muusikat, tegele lemmikloomaga, tegele lemmikharrastusega, naudi heade sõprade seltskonda jne.

Kehakaalu langetamiseks on päevas vaja ca 500 kcal  rasva ära põletada. Seega oleks päevane energia vajadus kui tahetakse kaalu langetada 1800 – 500= 1300 kcal. Sobiv maksimaalne kaalu langetamise tempo nädalas oleks 1 kilogramm.  

Süda pumpab verd veresoontesse. Oluline on nii ülemine (süstoolne – südamelihas tõmbub kokku) kui ka alumine (diastoolne – südamelihas lõtvub) vererõhk. Kõrge vererõhk on üks põhilisi tegureid, mille toimel arenevad aterosklerootilised (lubjastunud) muutused elutähtsates organites (aju, südame, neerude) ja arterites.  Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetuna normaalne ülemine vererõhk < 130 mmHg ja alumine vererõhk < 85 mmHg.

Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesterooli sisaldust. Vereproovist määratakse üld-, halb,- ja/või heakolesterool. LDL e. halbkolesterool ladestub veresoonte seintele. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks (lupjumiseks) ning selle tagajärjel ummistuvad veresooned, mis omakorda on stenokardia ( valu rindkeres) ning südamelihase infarkti põhjuseks. Ajus põhjustab veresoonte ummistumine ajuinsuldi või ajutromboosi. HDL e. heakolesterooli ülesanne on  aidata kudedel vabaneda nn. halvast kolesteroolist.

Näitajad:

üldkolesterool alla 5 mmol/L

halbkolesterool alla 3 mmol/L

heakolesterool alla 1 mmol/L

 

Südamelihast hapnikurikkaverega varustavad pärgarterid on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga, seepärast on nad enim ohustatud ladestuva kolesterooli tõttu.

Kõhtmise rasvumise hindamisel kasutatakse vööümbermõõtu. Meestel on suurenenud haigestumusrisk, kui vööümbermõõt on üle 94 cm, ja oluliselt kõrgenenud risk , kui see on    >102 cm, naistel on vastavad näitajad üle 80 cm ja >88 cm.

Üle 5% langust esialgsest kehakaalust vähendab aga diabeedi ohtu ning parandab üldist elukvaliteeti. Kehamassiindeksi (KMI, BMI) arvutamisel kaal jagatakse pikkuse ruuduga. Normaalseks KMI loetakse 20 – 25 kg/m².

Soovi korral tee koormusvabu dieedipäevi: keefiripäev – 1,5 l päevas jaotatuna 4-5 korrale; arbuusi või õunapäev – 1,5 kg päevas; salatipäev – 1,5 kg värsket köögi- ja puuvilja kerge salatina ; kohupiimapäev – 500 g rasvata kohupiima ja kaks klaasi keefiri või jogurtit.

ALUSTADA POLE KUNAGI LIIGA HILJA, LÕPETADA ON ALATI LIIGA VARA!

Lühendatult  südamearst dr Margus Viigimaa mõtetest.

Liina-Regina Lõoke

Kooliõde

 

PÄEVAKAVA J

Viimati muudetud: 03.04.2018 at 17:39

Tagasi