1. märtsil toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas infopäev “Teadlik noor põllumajanduses”, kus külalistele tutvustati taastava põllumajanduse põhimõtteid ning seonduvaid praktikaid. Samuti oli päevakorras loodushoid ning jäätmekäitlus.
Infopäeva eesmärgiks oli tulevastele põllumeestele näidata toidutootmise võimalusi veidi läbi teise pilgu. Mõte infopäeva korraldamiseks tekkis PM-20 õpilastel Siim Arusalul ja Oliver Nuut´il ning nende õpetajal Kristjan Reinol juba eelmisel aastal, kuid tol hetkel ei olnud veel tutvusi ning häid mõtteid, keda tarka rääkima kutsuda. Olles teemat veidi uurinud ja infopäevadel/seminaridel käinud, kujunes ka endal parem pilt taastavast põllumajandusest ning välja kerkisid ka inimesed, kes oskasid teemast rääkida. Nõnda juhtuski, et Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp pakkus selle aasta jaanuaris välja, et võiks ju ürituse ära teha.
Algsest korraldamisest võtsid osa kõik neli: Oliver, Kristjan, Aive ja Siim. Kui infopäeva teemad olid välja mõeldud, siis võtsime ühendust meie potentsiaalsete lektoritega. Mõtted, keda kutsuda olid hoogsad tulema ning sellega probleeme ei tekkinud. Et esinejad päris tühjade kätega koju ei läheks, siis olid valmis pandud ka meenekotid ning selle eest kandis hoolt meie kooli projektijuht Merje Mölter. Peale infopäeva üldise korralduse paika saamist, oli vaja üle vaadata veel helitehnika pool, millega aitas meie kooli noortejuht Vadim Albrant. Hilisem infopäeva korraldus ehk päeva juhtimine oli puhtalt õpilaste Oliveri ja Siimu õlul.
Infopäeva sisuks oli seitse erinevat teemat, millest rääkisid kuus esinejat. Päeva esimese esitluse kandis ette Airi Külvet, kes rääkis üldiselt taastava põllumajanduse olemusest ning tõi ka näiteid oma ettevõtte baasil. Airi teema valisime just esimeseks, sest see oli hea sissejuhatus ning see mõtestas lahti meie ürituse eesmärgi. Teiseks esinejaks oli kutsutud oma ettevõttega Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas tegutsev Jaan Ahlberg, kes enda praktiliste kogemuste ja oma ettevõtte näitel rääkis otsekülvist ning vahekultuuride kasvatamisest. Esimese päeva poole lõpetas oma teemaga Marian Nummert, kes on tuntud kui permakultuuri disainerina. Mariani teemaks oli rääkida mullast ning selles toimuvatest protsessidest.
Ennelõunase päeva poole ettekannetes jäi kõigi esinejate puhul kõige paremini kõlama see, kui tähtis peaks iga põllumehe jaoks olema tema muld. See on igati õige, sest kui ei ole head ja kvaliteetset mulda, siis pole ka kvaliteetset toitu, mida seal kasvatada saaks.
Peale lõunat ehk päeva teist poolt jätkas samuti Marian ning sealt juba teemaga, mida paljud talle omistavad. Teemaks oli permakultuur, mis räägib taimekoosluste kasvatamisest viisil, mis jäljendab looduslikke ökosüsteeme. Marianilt võttis järje üle Markko Mäll NutriLoopist, kelle ettekande sisuks oli bioringmajandus ning kestlik toit. Tähendab see lihtsalt öeldes seda, et kõik, mis viiakse põllult ära, tuleb sinna ka tagasi viia ehk tekib toitainete ringlus, mis meile aina uut toitu kasvatab. Siit joonistus ka välja see, mis on NutriLoopi missioon. Ürituse eelviimase esinejana astus aula ette kanakasvataja Gustav Kotkas. Tema teema oli eelnevate esinejate omadest küll veidi spetsiifilisem, kuid mitte vähemtähtis. Gustav tutvustav kanakasvatust järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. Ka siin ei jäänud mängust välja praktilised näited ja kogemused. Viimasena astus lavale meie kooli enda õpetaja ja agronoom Karl Aru, kes esines oma ettekandega taastuvate energiaallikate rakendamisest põllumajanduses. Hispaanias Energy4farming projekti raames õppereisil kogutud teadmiste põhjal tuli juttu tuule-, päikese-, puiduhakke- ning toidujäätmetest energia tootmisest ja sellest, kuidas majandis toimub erinevate tootmisüksuste vahel energiaringlus, mis omakorda tagab ettevõtte iseseisva toimimise.
Üldiselt võib öelda, et üritus edenes hästi. Tundus, et rahule jäid nii esinejad kui ka kuulajad. Mis päevale kindlasti hea alguse pani, oli Oliver Nuut´i avakõne, mis pani kuulajaid mõtlema ning võis ehk isegi küsimusi tekitada, kuid nendele küsimustele sai igaüks vastuse infopäeva jooksul.
Tihti on uusi tõekspidamisi või mõtteid raske aktsepteerida. Puudutab see eriti neid, kes mõne kindla alaga on pool- või isegi terve oma elu tegelenud ning neil on välja kujunenud omad kindlad teadmised ja arusaamad. See konflikt puudutab kindlasti ka nõndanimetatud Taastavat põllumajandust. Selle idee sisu ütleb, et toitu saab kasvatada ilma tehisliku keemiata taimekaitsevahendite ning sünteetiliste väetiste näol. Selline trend tekkis peale teist maailmasõda, kui oli vaja toota toitu palju ning kiiresti, avastati keemia võimekus toita maailma. Seesama murekoht on reaalne ka tänapäeval, sest rahvaarv muudkui kasvab. Siiski unustame me, et iga asi saab ükskord otsa, nagu nafta ja metallid maapõuest. Samuti võib öelda ka mulla kohta. On tõsiasi, et Eestis on reeglina viljakad ja kvaliteetsed mullad, kuid me ei taha ju astuda näiteks Ameerika jälgedes, kus mõnes piirkonnas on mulla orgaaniline osa lihtsalt minema kantud nii saagi, tuule kui ka vee koosmõjul. Põllumees võiks veidi rohkem töötada koos loodusega, mitte selle vastu. Suured otsused, mis puudutavad eluks vajalikku valdkonda, nagu seda eriti on toidutootmine, tuleb teha tasa ning mõistusega. Mulla harimist ning väetiste ja taimekaitse kasutamist ei saa ja ei tohigi päeva pealt lõpetada. Mida põllumees aga teha saab, on see, et leida viis, kuidas nende kasutamist vähendada saaks. Nõnda on meil ehk võimalik toota toitu veel puhtamalt ja loodust säästvamalt. See tähendab ühtlasi ka seda, et põllumeest, kes kasutab keemiat ja mullaharimist, ei tohi kuidagi kritiseerida, vaid tuleb suunata ja harida, kuidas saaks teisiti.
Infopäeva korraldajad tänavad kõiki esinejaid ning kuulajaid!
PM-20 õpilane Siim Arusalu
