Põhikooli lõpetajad on jälle keerulise valiku ees, et mida ja kus edasi õppida. Järjest rohkem noori valib võimaluse omandada vajalikke teadmisi ja oskusi mida läheb vaja nii tööl kui tavaelus.
Järvamaa põhikooli lõpetajatest rohkem kui pooled jätkavad haridusteed kutsekeskhariduse õppes.
Haridusandmed näitavad (stat.ee, haridussilm.ee), et Järvamaal on kutsehariduse valinud põhikooli lõpetajate osakaal ligi 51%, mis ületab Eesti keskmist oluliselt (32%). See näitab, et kohalikud noored on otsustanud oma tulevikku kindlustada praktiliste ja nõutavate oskustega, mis avavad ukse tööturule juba varakult.
Järvamaa Kutsehariduskeskus (KHK) on teinud järjepidevat tööd kutsekeskhariduse populariseerimiseks olles rohkem kui viisteist aastat pakkunud Järvamaa koolide 8. klassi õpilastele eelkutseõppe programmi. Paljud koolid on selles osalenud aastaid. 2023. aastal sõlmiti Järvamaal hariduskokkulepe kus võeti eesmärgiks, et ükski kool ei jääks kõrvale ehk teisisõnu – kõik Järvamaa noored oleksid teadlikud edasiõppimise võimaluste ja edasiste karjäärivalikute osas. Eelkutseõppes on osalenud koole ka väljastpoolt Järvamaad. Kindel partner on Põltsamaa Gümnaasium millel on õppekohad ka Adaveres ja Lustiveres ning kõik nende 8. klassi õpilased on osalenud eelkutseõppes. Samuti on programmis osalenud klasse väljastpoolt Järvamaad, näiteks Võhmast ja Rakkest.
2022. aastal käivitus kutsevaliku õppekava põhikoolide 8. klasside õpilastele. Käesoleva aasta sügisest alustavad õppetööd Järvamaa KHK-s õpilased H.Hanssoo, Hammerbecki ja Türi põhikoolidest. Milline ja kui suur on selle mõju edaiste karjäärivalikute osas selgub alles aastate pärast.
Järvamaa Kutsehariduskeskust võib pidada tugevaks regionaalseks õppeasutuseks.
Järvamaa Kutsehariduskeskuses on küll erialasid mida mujal kutsehariduse tasemel õppida ei saa (hobuhooldaja, teedeehitaja ja mitmed sessioonõppe erialad) ning kuhu tuleb õppijaid üle Eesti kuid siiski võib kooli pidada tugevaks regionaalseks õppeasutuseks, kuhu suundub õppima 33% kohalikest põhikooli lõpetajatest. See on üks kõrgemaid näitajaid Eestis ning kinnitab, et Järvamaa KHK pakub atraktiivseid ja konkurentsivõimelisi õppekavu, mis vastab noorte huvidele ja tööturu nõudmistele.
Järvamaal põhikooli lõpetanutele on populaarseimad valdkonnad ehitus- ja tsiviilrajatised, andmebaaside ning võrgu haldus, majutamine ja toitlustamine, mootorliikurid (autotehnikud) ja transporditeenused (veokorraldaja-logistik).
Tänapäeval on IT-oskused äärmiselt nõutud, ning andmebaaside ja võrgu halduse õppekavadele kandideerimine on olnud viimastel aastatel kõige konkurentsitihedam. Majutamise ja toitlustamise valdkondades on õppijate arv olnud pidevas kasvutrendis. Kõigil erialadel on võimalus teha ka praktikat välismaal ning saadud teadmised ja oskused on hinnatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tööturul. Eriala õpetamise professionaalsust aitavad kasvatada ka näiteks koolidevahelise kutsevõistluse korraldamine IT erialal või õpilaste ettevalmistamine kutsemeistrivõistluseks Noor Meister kus näiteks koka ja veokorraldaja-logistiku eriala õpilased on saavutanud väga häid tulemusi.
Kutsekeskhariduse populaarsust aitab kasvatada ka tõik, et nii mitmedki kõrgkoolid on järjest enam arvestamas vastuvõtutingimustes erialalise kutse olemasolu. See tähendab, et kutsekooli lõpetanul on kandideerides teatud eelis, mis annab lisapunkte. Näiteks Tallinna Tehnikakõrgkool arvestab veokorraldaja-logistiku eriala lõpetamist transpordi ja logistika õppekavale sisseastumisel. Aastaid on Tallinna Tehnikaülikool teinud eraldi konkursi teedeehitaja eriala lõpetajatele. Kuna antud eriala õpetatakse ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses, siis piltlikult öeldes on viiele lõpetajale koht TalTechis garanteeritud. Maaülikooli saavad meie lõpetajad sisse lihtsustatud korras kui keskmine hinne on 4,0.
Järvamaa KHK otsib uusi võimalusi noorte kaasamiseks ja nende oskuste arendamiseks.
Uue algatusena on koostöös Paide Linnameeskonnaga käivitumas jalgpalliakadeemia. Väga oluliseks osaks selles on lai erialade valik. Et jakgpallikarjääri valiv noor saaks valida omale ka tööeluks just talle sobiva eriala. Suurim huvi nende noorte seas on lisaks IT ja koka erialale ka sisetööde elektriku õppekava. Huvi jalgpalliakadeemia vastu tulevikus kindasti veel kasvab mis toob kooli noori nii kodu- kui mujalt maakondadest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kutseharidus on praktiline ja tulevikku vaatav valik, mis pakub noortele võimalust omandada oskusi, mis on nõutud tööturul, aga jätkata ka õpinguid kõrgkoolis.
Noored, kes otsustavad jätkata haridusteed kutse omandamisega, saavad kasu mitte ainult põhjalikust ja praktilisest õppest, vaid ka suurenenud tööalastest võimalustest kohe pärast kooli lõpetamist. See on valik, mis toetab noore inimese arengut ning aitab tal saavutada iseseisvust ja kindlustunnet oma tuleviku suhtes.
Valev Väljaots
Järvamaa KHK arenguspetsialist
