Kutsekeskhariduse õppekavadel õppijate arv on aastast-aastasse olnud Järvamaal kasvav. Kui üleeelmisel õppeaastal oli kutse ja keskhariduse omandajaid Järvamaa Kutsehariduskeskuses 514, siis möödunud õppeaastal 564 ehk kutsehariduskeskus on konkurentsitult suurim keskharidust andev kool Järvamaal. Meie maakonnast pärit põhikoolilõpetajaid oli vastavalt 220 ja 228 ehk üle poole õppijatest tuli küll teistest maakondadest, aga kodulähedane ametikool on siiski noorte jaoks esmane valik. Lisaks omandatakse keskharidust ka täiskasvanuõppes.
Järvamaa Kutsehariduskeskus on pakkunud ja pakub Järvamaa põhikooli 8.-ndatele klassidele võimalust võtta osa paaripäevasest niinimetatud eelkutseõppest. Juba mitu aastat on koostööprojekt Türi ja Paide põhikoolidega, et pakkuda sisukamat viienädalast õppeprogrammi, kus noored saavad teha lähemat tutvust erinevate valdkondadega.
Kas põhjus on just sellises noorte silmaringi laiendamises või tõesti gümnaasiumikohtade nappuses, aga juba kaks viimast õppeaastat on rohkem kui pooled Järvamaa põhikoolilõpetajaid jätkanud haridusteed ametikoolis.
Statistikaameti andmete järgi oli eelmisel aastal põhikooli lõpetajaid Järvamaal 321. Haridussilm.ee järgi alustas kutsekeskhariduslikel õppekavadel õppimist ametikoolides üle Eesti 163 Järvamaa päritoluga inimest, neist 99 Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Kuna muid täpseid asjaolusid statistilised andmed ei kajasta, siis võib tinglikult öelda, et üle 50 protsenti põhikooli lõpetajatest asub edasi õppima ametikooli. Võrreldes teiste maakondadega on tegemist suurima osakaaluga. Järgnevad Rapla ja Pärnu vastavalt 43 ja 42 protsendiga. Siinkohal olgu märgitud, et kui riigi tasandil soovitakse tõsta põhikooli lõpetajate edasiõppimise osakaalu kutsehariduses, siis tegeleda ei tule probleemiga mujal kui vaid suuremates keskustes ehk Tallinnas ja Tartus, kus kutsehariduses jätkab alla veerandi noortest.
Kes on andmetesse põhjalikumalt süüvinud või kuulnud Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteadetest veidi muid arve, siis täpsustuse huvides olgu mainitud, et kõigi põhikooli lõpetanute elukoht ei tarvitse olla selles maakonnas kus põhikool lõpetati ja ka ametikooli minnes ei tarvitse elukoha maakond olla täpne. Samuti on neid noori kes tulevad kutsekeskharidusse õppima alles järgmisel või ülejärgmisel aastal peale põhikooli lõpetamist. On ju neidki kes jätavad gümnaasiumi pooleli ja jätkavad hiljem kutsekeskhariduslikus õppes. Lugejale võib olla üllatav see, et kutsekeskhariduse õppekavale tuleb aeg-ajalt õppima ka vanemaid inimesi. On isegi juhtumeid kus on tuldud koos lapsega. Aasta-aastalt jääb neid juhtumeid küll vähemaks, sest kutsehariduslik õpe on väga paindlik ja on lihtsamaid võimalusi omandada üheaegselt kutse ja keskharidus.
Sellel sügisel avab Järvamaa Kutsehariduskeskus kolm valdkondlikku nelja aastast õppekava – logistika ja laokorraldus, ehitustehnoloogia ning bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia. Viimase puhul ei maksa väga heituda, et õppekavas on sees sõna „keemia“, sest spetsialiseerumine toimub operaatoritööks biogaasijaamades, vee-ettevõtetes või puidutööstuses. Samas, kellel soovi, siis see on väga heaks baastasemeks, et minna edasi õppima kõrgkooli vastavasse valdkonda, näiteks tehnoloogiks.
Järgmise aasta sügisest peaks olema enamus kutsekeskhariduse õppekavadest nelja-aastased. See tähendab, et üldainete osakaal on õppekavas suurem. Selliste õppekavade üks eesmärke on valmistada noori ette astumiseks kõrgkooli. Kui noort huvitab mingi valdkond, siis saab ta ametikoolis õppides väga korralikud praktilised teadmised ning kui selgub, et see ei ole asi mida kõrgkoolis edasi õppida, siis vähemalt on noorel olemas kindel kutse, mis tööturul on kindlasti rohkem väärt kui vaid gümnaasiumi keskharidus.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuna maakondade võrdluses on andmed täpselt võrreldavad, siis Järvamaa põhikooli lõpetajas on kõige selgemalt avaldunud soov õppida ametikoolis ehk omandada ühes nii kutse kui keskharidus.
Järvamaa Kutsehariduskeskuses jätkub avalduste vastuvõtt kuni 10.augustini.
Valev Väljaots
arenguspetsialist
