Detsembri alguses käisid silmad üle sellest Fordist, mida AT-16 poisid kevadel ehitasid ja raske oli mõelda välja mingisugust väljundit. Hakkasime otsima variante, kas ja kuidas ning mida ehitada ümber? Meelel mõlkusid Tarvastu ja Piiroja karikasari.
Detsembri alguses käisid silmad üle sellest Fordist, mida AT-16 poisid kevadel ehitasid ja raske oli mõelda välja mingisugust väljundit. Hakkasime otsima variante, kas ja kuidas ning mida ehitada ümber? Meelel mõlkusid Tarvastu ja Piiroja karikasari.
Saime kohe kinnitust, et 29.12.2018 toimub esimene Piiroja karikasarja etapp, vaja on EAL-i sõitja litsentsi ning autot. Auto oli olemas, aga litsentsiga sõitja? Koolis? Täitsa ka olemas. Huvi näitas üles AT-18 kursuse õpilane Patrick Juhe.
Mida veel teha sellise tühjaks roogitud autoga? Esmalt tuli võtta meie romuralli autost välja korviste ning turvavööd, mis on pisut erinevad, kui sõiduautos olete näinud. Kui Escorti jaoks tooli kinnitamiseks eeltööd tehtud, oli vaja keevitama hakata ka turvavöö kinnitusi, lisatugevdusplaadid ning keermestatud aasad valmis, samas oli ka aeg juba järgnevate ümberehituste jaoks. Paigaldasime hüdrukäsipiduri ning vedasime piduritorustiku läbi salongi. Meie õnnetuseks aga jäi üks päev puudu, nagu ikka auto ehitamistel ette tulla võib ning käsipidurit me kasutada lõpuks ikkagi ei saanud. Edasine oli ainult lisad, korralik põhjakaitse ning uued amordid ning vedrud, samuti võistluste jaoks määratud Continentali rehvid.
Rada oli väga libe, peaaegu nagu klaas aga Patrick näitas, et 500€-ne auto on vägagi konkurentsivõimeline. Auto pidas lõpuni ideaalselt vastu ning suuremaid probleeme polnud.
Kokku oli noorteklassis võistlejaid 10 ning meile tuli kokkuvõttes sealt tubli 3.koht.
Täname toetajaid: Baltyre AS rehvide eest, Rallipood.ee turvavöö kinnituste eest, Castrol Eesti kogu auto õlide eest, Saduküla Kardispordiklubi transpordi eest ja Benefit AS.
Autotöökoja meister Tõnu Taalimäe
Fotot: Janek Pakassaar