15. detsembril toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas teist korda sel sügisel Taimekaitseteemaline infopäev.

Kokkusaamise   eesmärgiks oli taimekaitse koolitustega seonduvad teemad: koolituste sisu; erinevate seaduste, määruste muudatused, tõlgendused; kontrollkäikude tulemused, kokkuvõtted; koolitajate koolitamine; koolituste korralduslik pool.

Infopäeval osalesid Maaeluministeeriumist Tarvo Järve ja Relika Raja, Keskkonnaministeeriumist Ann Riisenberg, Põllumajandus- ja Toiduametist Eva Lind ja Riina Pärtel, Eesti Taimekasvatuse Instituudist Pille Sooväli ja Andres Mäe, Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuk,  Maaülikoolist Katrin Jõgar ja Reet Karise, Luua Metsanduskoolist Eva-Kadri Rossner, Räpina Aianduskoolist Elina Oeselg, Tairi Kruusma  ning Tallinna Botaanikaaiast Pille Hermann. Meie koolist osalesid Karl Aru, Marek Kõbu,  Ruth Türk ning Kaja Marrandi korraldajana.

Põhjalikumate  ettekannetena käsitleti järgmisi teemasid:

1. Veeseaduse muudatustest ning Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kasutusest rääkis Ann Riisenberg.
2. Tarvo Järve Maaeluministeeriumist tutvustas oma ettekandes, mis on ühtlustatud riskiindikaatorid, mida tähendab EL strateegia „Talust taldrikule“, kuidas Eesti panustab EL eesmärkide täitmisesse ning missugused on plaanid aastaks 2022. Kuna meie oleme väga keskkonnasõbralikud võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega, siis loodame, et riikidele tehakse erisused
3. Eva Lind Põllumajandus- ja Toiduametist rääkis taimekaitsevahendite ja toimeainetega seotud muudatustest ja uutest suundadest taimekaitse vallas. Turult hakkavad tasapisi välja minema väga terviseohtlike toimeainetega preparaadid, alles jäävad vähem ohtlikud. Tulevikusuuna rõhk saab olema rohkem tervise- ja keskkonnaohutumatele preparaatidele (bioloogilised taimekaitsevahendid), kuid probleem on selles, et tavapõllumajanduses neid tänase päeva seisuga pole ühtegi ning ka lähiaastatel pole tulemas. Lisaks on bioloogilised preparaadid palju ebaefektiivsemad ning sunnivad põllumehi ühe korra asemel korduvalt pritsimas käima. Sellele aga võib takistuseks saada pritsimiseks ebasoodne ilmastik. Lisaks ei ole kõikidele kahjustajatele (haigused, kahjurid ning umbrohud) välja töötatud laboris sobivaid bioloogilisi preparaate. Üheks miinuseks saab tootjate (ja hiljem ka tarbijate) jaoks oluliselt kõrgem hind kui keemilistel taimekaitsevahenditel
4. Riina Pärtel Põllumajandus- ja Toiduametist tutvustas oma ettekandes 2021. aastal tehtud kontrollkäikude tulemusi. Turustajate poole pealt esines rikkumisi selles, et müüdi professionaalidele mõeldud preparaate mitteprofessionaalidele (ei kontrollitud taimekaitsetunnistuse olemasolu), esines ka registreerimata müügikoht. Tootjate poole pealt esines toote valekasutust (vale taimekaitsevahendi kulunorm), pritsimehel puudus kehtiv taimekaitsetunnistus ning 9. põllupritsil puudus kehtiv ülevaatus. Üldkokkuvõttes on seisukord aastatega paranenud ning mis eriti positiivne: kolmel viimasel aastal ei ole olnud mitte ühtegi mesilaspere hukkumist põllumeeste süü tõttu
5. Andres Mäe Eesti Taimekasvatuse Instituudist rääkis meile ühe uuema odra haiguse ramulaaria resistentsusest. Haigus määrati Eestis esimest korda 2012 ja sellest ajast on teda ka uuritud. Lisaks odrale on laboris katsetes avastatud ka see, et haigus levib edasi osadele kõrrelistele heintaimedele (karjamaa raihein, harilik kerahein ja põld-rebasesaba)  ning üksikutele talinisu sortidele. Andres tutvustas ka resistentsuse kolme erinevat vormi ning nende väljakujunemist haigusel
6. Viimaseks ettekandeks oli Eesti Taimekasvatuse Instituudist Pille Sooväli ETKI kodulehelt monitooringu tutvustus. Kahjuks on praegu uus lehekülg alles arenduses ning kõiki linke avada ei saanud
7. Peale ettekannete toimus ühine arutelu taimekaitse koolitajate koolituse teemadel, koolitustest endist ning sellest, kas ja mida oleks vaja edaspidi muuta. Meie arvamused said Tarvo Järve poolt fikseeritud ning nendega hakkab nüüd tegelema Maaeluministeerium. Rääkisime ka õppevahenditest, nende vajadusest ning loomisest. Digiõppevahendeid tuleb jätkuvalt koolidel ise koostada.

Kokkuvõttes võib öelda, et päev oli sisutihe, saime juurde palju uusi teadmisi ning nii mõnigi vana asi sai meelde tuletatud. Loodame, et sellised kokkusaamised muutuvad tulevikus iga-aastaseks traditsiooniks.

Kaja Marrandi, JKHK maaelu valdkonna kutseõpetaja, täiskasvanute koolitaja.