Kooli ajalugu

Koolide ajaloost

TÜRI Teenindus- ja Maamajanduskooli ajaloost:

Põllumajanduslikku haridust on Türil omandatud aastast 1924.

25. juuli 1924 a. saatis Eesti Vabariigi Haridusministeerium kirja Järva maakonna koolivalitsusele, kus teatati, et 16 juulil 1924 a. vastuvõetud otsusega on lubatud kahe Paide Gümnaasiumi ühendamisel ärajääv üks õppeharu viia üle Türile ja avada 1.augustil 1924 a. iseseisev Järva maakonna poolt ülalpeetav ühisgümnaasium ühe aiamajandusliku õppeharuga ja kooli väljakujunemisel viie klassiga.

1.augustil 1924 a. registreeriti Türi Täiendkool (varasem progümnaasium) Türi Aiamajandusgümnaasiumiks. Tööd alustasid I, II, III klass. Kool töötas avalike keskkoolide seaduste alusel, oli seega üldhariduslik gümnaasium ja lõpetajad omasid õiguse edasi õppima asuda ilma eksmiteta Tartu Ülikooli või teistesse kõrgematesse õppeasutustesse. Aiamajanduslike teadmiste ja oskuste õpetamisega oli pandud alus erialaste oskuste saamisele. Seda aega loetakse Särevere tehnikumi alguseks. Direktoriks määrati hr. Mihkel Rõuk.

1925. aastal nimetati kool ümber Türi Alevi Aiamajanduse Ühisgümnaasiumiks. Selle nime all tegutses kool 1927 aastani.

1927. aastal nimetati kool ümber Türi Linna Aiamajandusgümnaasiumiks ja direktoriks määrati Karl Mölder. Sel aastal lõpetas I lend. Lõpueksameid oli kolm: eesti keele kirjand, saksa keel ja erialaeksam.

1929.aastast alates töötas Särevere mõisahoones Kodumajanduskool, mille esimeseks juhatajaks oli Aari Rõuk. Koolis õpetati käsitööd, toidu valmistamist ja muid perenaise oskuseid.

1932. aastal nimetati kool Türi Linna Majandusgümnaasiumiks. Direktoriks määrati hr. Johannes Vitsut.

1936. aastal nimetati kool Türi Aiamajanduskooliks. Sellest ajast võib kooli lugeda täieõiguslikuks kutsekooliks. Peale nelja aastast õppimist saadi aednikuabi kutse. Selle kutse omandanu, töötanud oma alal veel kolm aastat ja olles omandanud nõutava praktilise vilumuse, võis õiendada aedniku kutseeksami ja saada vastava kutsetunnistuse.

1938. aastal liideti aianduskeskooliga veel reaalkool ja progümnaasium.

1939. aastal avati Särevere mõisahoones ka Kontrollassistentide kooli, mille esimeseks juhatajaks määrati Aleksander Arak. Elukutseks oli kontrollassistent.

13.märtsil 1941 aastal reorganiseeriti Türi Aianduskool Türi Aiandustehnikumiks asukohaga Türil. Valmistati ette aednikuabisid. Kooli direktoriks oli hr. Johannes Aadamson

1942. aastal oktoobris nimetati kool ümber Türi Kõrgemaks Aianduskooliks. Kooli asukohaks sai Lokuta. Peale sõda 1944 a. avati Türi Aiandustehnikum uuesti Türil. Direktoriks määrati hr. Ants Einre.

1948. aastal määrati direktoriks hr. Georg Roovik

1949. aastal hakati aiandusagronoomide kõrval õpetama keskharidusega zootehnikuid

1953.aastal alustati koolihoone ehitamist Säreveresse. Koolimaja projekti autor on Arnold Matteus. Maja valmis 1955.a. Säreveres on töötanud lisaks tehnikumile väga mitmesugused ühe kuni kaheaastased koolid.

1953. aastal lõpetas kooli aiandusagronoomide viimane lend ja I noorem-zootehnikute lend.

1954. aastal alustasid õpinguid põllumajanduse elektrifitseerimise eriala õpilased.

1955. aastal viidi põllumajanduse elektrifitseerimise eriala õpilased Tallinna Kergetööstustehnikumi juurde.

1949-1953 aastani toimusid tehnikumi juures loomakasvatajatele ja põllubrigadiridele kolmekuulised täiendkursused.

1955. aastal nimetati kool Türi Põllumajandustehnikumiks ning see kolis Säreverre.

1956.aastal nimetati Kontrollassistentide kool ümber Põllumajanduskooliks. Hakati koolitama loomakasvatuse- ja põllunduse brigadire. Kooli direktoriks oli ühtlasi tehnikumi direktor.

1957.aastal muudeti Põllumajanduskooli nimetus Türi Loomakasvatuskooliks ja õpetati välja jõudluskontrolli laborant - karjabrigadire.

1957. aastal hakati tehnikumis õpetama agronoome.

1964. aastal liideti tehnikumiga Särevere sohvoos ja kool nimetati ümber Türi Sohvoostehnikumiks, kus õpetati nooremzootehnikuid ja noorem- agronoome.

1971.aastast alates hakati Türi Loomakasvatuskoolis õpetama kodumajandust ja ametinimetuseks oli loomakasvatusmeister.

1972. aastal nimetati tehnikum ümber Türi Näidissohvoostehnikumiks.

1975. aastal hakati õpetama lisaks zootehnikutele loomakasvatuse mehhaniseerimise ja elektrifitserimise erialal tehnik- elektromehaanikuid.

1977. aastal lõpetasid kooli viimased agronoomid. Kooli direktoriks määrati
hr Toomas Šadeiko.

1982.aastast läks Türi Loomakasvatuskool Paide Kutsekool nr.25 filiaaliks ja lõpetajatele anti ametinimetuseks kodumajandusoskusega loomakasvatusmeister.

1986. aastal lisandus autode tehnilise teenindamise ja remondi eriala.

1989.aastasl lisandus kodumajanduse eriala.

1990. aastal sai kool nimeks: Türi Kõrgem Põllumajanduskool

1991. aastal lõpetas kooli viimane lend tehnik- elektromehaanikuid.

2000. aastal nimetati kool Türi Tehnika- ja Maamajanduskooliks.

2002.aastast lisandusid karuslooma- ja hobusekasvatuse erialad.

2003.aastal lisandus väikeettevõtte töökorralduse eriala

Paide Kutsekeskkooli ajaloost:

1924 a. 1.nov. palus Järva Maakonnavalitsus registreerida Paide Puu- ja Rauatöökool. Kooli juhatajaks sai August Rode, kes oli lõpetanud Danzigi Tehnilise Ülikooli.

1924 a. võeti vastu 72 õpilast, tegelik õppetöö algas 1925 a. jaanuaris. Koolil oli suur puudus õppevahenditest, eriti erialakirjandusest. Oli võimalik osta vaid paar raamatut rauatehnoloogia alalt. Üldainete kohta oli rohkem õpikuid.

1927 muudeti nimi Paide Tööstuskool.

1928 a. lõpetas esimene lend - 12 noort oskustöölist.

I lõputunnistus anti välja Are Välistele, kes puhkab praegu Türil Saunametsa kalmistul.

1929 a. alates oli koolis eraldi 2 osakonda: metallitöö- ja puutööosakond.

1933 a. alates sai 1 õpilane ka sepatöö oskused.

Jõulude ajal korraldati jõululaata, imetleti õpilaste tööde head kvaliteeti.

1938 a. muudeti kooli nime - Paide Tööstuskeskkooliks.

Koolipoisid tegelesid aktiivselt spordiga: suusatasid, jooksid. Koolis tegutses meeskoor ja puhkpilliorkester. Kooli pidudel mängis kooli orkester ja poiste partneriteks olid linna teiste koolide tüdrukud. Kõige rohkem suheldi kodumajanduskooli neidudega ("kördiööbikud").

1940 a. alates saavad õppurid keskhariduse.

1928-1940 a. lõpetas kooli 176 õpilast.

1944 a. muudeti kooli nime - Paide Tööstuskeskkoolist sai Tööstuskool nr.9

Nii õpetamine kui ka kooli muu tegevus, sealhulgas õpilaste kooli vastuvõtt ja tööle suunamine, toimus rangelt tööjõureservide valitsuse kontrolli all ja vastavate määruste järgi.

1948. aastast alates spetsialiseerus kool täielikult ekskavaatorijuhtide ja maaparandustraktoristide ettevalmistamisele, mis jäid pikaks ajaks kooli põhierialadeks.

1954 nimetati kool ümber - Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tööstuskool nr 1

1961 sai kool nimeks - Maakutsekool nr 25

Rõhku hakati pöörama koolide õppebaaside täiustamisele, kvalifitseeritud õpetajate kaadri komplekteerimisele ja nende kvalifikatsiooni tõstmisele.
Igale kutsekoolile määrati kindel baasettevõte. Maakutsekool nr 25 sai selleks Eesti Põllumajandustehnika Tootmiskoondise Paide osakonna (Paide EPT).
Kooli põhieriala kvalifikatsiooniks sai laia profiiliga maaparanduse mehhanisaator.

Pöörates suuremat tähelepanu kogu riigis keskhariduse omandamisele alustati maakutsekoolide reorganiseerimist maakutsekeskkoolideks.

1969. aastal muudeti esimesena 3-aastase õppeajaga maakutsekeskkooliks Paide maakutsekool nr 25, sest see oli sel ajal üks paremini välja ehitatud õppeasutusi.

1969 sai kool nimeks - Paide Kutsekeskkool nr 25

1976. aastal loodi kaugõppeosakond.

1981 alustati turbatootmise mehhanisaatorite väljaõpet. Tegemist oli kolmanda erialaga põhihariduse baasil. Varasema laia profiiliga maaparanduse mehhanisaatori erialale oli 1979 lisandunud autoremondilukksepa eriala. Viimasest kujunes hiljem mitmete nimevarjunditeg (näiteks autode, traktorite ja põllutöömasinate remondilukksepp) arvestatavaks kooli põhierialaks. Kool loobus sellest alles 1999.aastal, sest autoremondi eriala oli asunud õpetama Türi kõrgem põllumajanduskool.

1982 tõsteti riigis päevakorda küsimus maanoorte kodukoha lähedal õppevõimaluste loomise osas. Et noored maale kinnistuksid, tuli toetada ka nende pereloomist. Kutsekoolil oli siin oma roll, nimelt suurendada tütarlaste osakaalu kutseõppeasutuses. See oli aeg kui lisandus rohkel tütarlastele mõeldud õppeaineid.

1983. aasta sügisel võeti vastu esimene õppegrupp tütarlapsi laohoidja-laooperaatori erialale.

1984. aasta kevadel õppis kooli 22-s õppegrupis 520 õpilast. Sealhulgas I kursusel 223, II kursusel 154 ja III kursusel 117 õpilast.. Neist 100 õpilast õppis kodunduskallakuga lüpsimeistri erialal Türi filiaalis, lisaks 26 õpilast põllumajanduse mehhanisaatori erialal Jäneda Põllumajandustehnikumis.

80-ndate keskpaigast muutusid oluliseks otselepingud mitmete asutuste ja ettevõtetega tagamaks õppijate praktikabaase ja erialade arendamist. Koostöölepingud sõlmiti muuhulgas Türi Metsakombinaadi ja Paide rajooni agrotööstuskoondisega. Uuendati lepingut Paide rajooni Lenini-nim kolhoosi ja Paide EPT-ga.

1987. aastal avati koolis müürsepp-monteerija eriala.

80-ndate lõpus varises kokku sotsialistlik majanduskord ja algas üleminek turumajandusele koos sellega kaasnenud reformidega. Et uute erialade avamine ei sõltunud enam riikliku kutsehariduse komitee käskudest ja keeldudest, avati 1989. aastal teedeehituse eriala, mida oli juba mitu aastat taotletud. Uue eriala avamisega sai kool koostööpartneriteks Eesti maanteeameti tehnokeskuse ja Järva teedevalitsuse.

1990 muudeti kooli nimi - Paide Kutsekeskkool

1995. aastal õpetati koolis järgmisi erialasid: autojuht, teede- ja metsamasinate juht, autode ja teedemasinate remondilukksepp, taluehitaja, talumajandus, kodumajandus, sekretär, asjaajaja-laohoidja.

2002. aastal olid erialavaldkonnad järgmised: veokorraldus, kodu- ja puhastusteenindus, toitlustus- ja majutusteenindus, infotehnoloogia, ehitus.

2008. aastal ühendati Paide Kutsekeskkool ja Türi Tehnika- ja maamajanduskool.

2008/2009. õppeaastat alustati Järvamaa Kutsehariduskeskuse nime all.

Direktorid:
August Rode 1924-1927
Osvald Kurs 1927-1929
Edgar Treuberg (1938. aastast Targo) 1929-1940
Martin Puust 1940-1944
Johannes Mitt 1944-1946
Arnold Kauts 1946-1954
Karl Tomberg 1954-1958
Heino Vijard 1958-1963
Ernst Kaldas 1963-1974
Ahto Kaljusaar 1974-1975
Arvo Talihärm 1975-1978
Hardo Voll 1978-1980
Lembit Veermaa 1980-2001
Mare Veermaa, kt 2001-2003
Tarvo Talvistu 2003-2004
Mare Veermaa, kt 2004-2004
Vahur Salom 2005-2006
Rein Oselin 2006-