Täienduskoolitus õpirändles Belgias 20. May gartoselin
Täienduskoolitusel avanes suurepärane võimalus külastada 6.-11. mai Belgias asuvaid erinevaid täiskasvanuharidust pakkuvaid keskuseid ja koole.
Saime kogemusi kaheksas erinevas koolituskeskuses Kortrijkis, Mariakerke`is, Gentis ja Bruge`is ning Brüsselis võõrustas meid haridusministeerium.
Huvitav oli teada saada, et praeguse seisuga õpib Belgias 32 eestlast kõrghariduses ja 82 täiskasvanud õppijat läbib erinevaid kursuseid ning 3 täiskasvanud inimest on taotlenud VÕTA-ga oma hariduse ülekandmist.
Täiskasvanu- ja kutsehariduses on Belgias kasutusel nn „Babushka ehk Matrjoshka“ mudel, mille käigus haridus ja erialane kvalifikatsioon omandatakse kombineerides erinevaid mooduleid ilma tervet õppekava läbimata.
Septembrikuus ootab Belgia koolituskeskuseid ees liitumine, kus näiteks ühes piirkonnas ühendatakse 40 kooli üheksaks keskuseks ja teises piirkonnas tekib kahest keskusest üks. Ühinemise õnnestumiseks tuleb keskustel jagada ühtset visiooni, kvaliteeti ja selle kõige aluseks on usaldus. Valitsuses on ettevalmistamises ka uus finantseerimissüsteem, kus koolidele antakse koolitustoetust 80% ette ja 20% kutseeksamile minnes.
Hariduse omandamisel on õppijatel võimalus lisaks üldainetele (matemaatika, ladina keel, hollandi/flaami keel, prantsuse keel, inglise keel, ajalugu, geograafia, filosoofia, sotsiaalteadused, majandusteadused) omandada ka erialane pädevus sellistel kursustel nagu jalgratta ehitamine ja remontimine, fotograafia, kulinaaria, arvutigraafika, IKT, keevitamine, puutöö, plaatimine, automaaler, siseviimistlus, mood, käsitöö, hooldustöö, lastehoid, turism, õllepruulija-asjatundja (beer connoisseur), pagariäri, veiniteadus.
Jalgrattamehhaanik on väga levinud amet Belgias, sest suur osa inimesi kasutab igapäevaseks liiklemiseks just ratast. Kui näiteks õpetaja läheb tööle jalgrattaga, siis saab ta selle eest suisa lisaboonust.
Belgia koolituskeskustes on levinud õpilasrestoranid, kus õpilased saavad õpetajate juhendamisel harjutada kokkamist köögis ja ka klientide teenindamist söögisaalis. Belgias kaasatakse kohalikku kogukonda kooli tegemistesse, kus vabatahtlikud aitavad õppijatel arvuteid kasutada, suunavad ja juhendavad, kuidas tunniplaani vaadata või kuidas vormistada oma kodust tööd.
Kortrijki keskuses külastasime põnevat ühe katuse all asuvat avatud kohvikut ja õpikeskust, kuhu võib tulla ka inimene tänavalt ja temaga tegeleb sellel hetkel töökohustustest vaba koolitöötaja või õpetaja. See lähendab linnakodaniku suhet kooliga ja loodetavasti asub ta varem või hiljem ka kooli õppima. Kooli keeleklubid kasutavad kohvikut väga agaralt, seal saadakse omavahel kokku ja suheldakse hollandi keeles.
Mitmetes koolituskeskustes on juba viimased 20 aastat väga populaarsed Belgia hollandi keele (Flemish) kursused, kus õppijateks on sisserändajad ja uusasukad. Nemad peavad esiti alustama riigikeele õppimisest, et seejärel asuda Belgias haridust omandama ja töömaailmas hakkama saama. Sellised keelekoolitused on õppijale tasuta, aga õppematerjal tuleb igal õppijal endal välja osta. Meil õnnestus külastada ka ühte hollandi (flaami) keele kursust, kus õppis kokku 12 erineva riigi täiskasvanut Ameerikast, Bulgaariast, Kongost, Filipiinidelt, Rumeeniast, Moldovast, Hiinast, jm.
Külastasime ettevõtmist nimega WORK, mis kujutab endast rahvaste restorani. Seal koolitatakse sotsiaalprojekti raames aasta jooksul välja köögi abitöölisi ja kokkasid. Õppijateks on kas töötud või sotsiaalselt tõrjutud ja erakliku eluviisiga inimesed, kes peavad uuesti õppima ühiskonnas toimivaid norme, tulema kooli ja tööle õigeks ajaks, täitma etteantud ülesandeid, olema kiire ja korrektne ning suutma toimida ühtses meeskonnas. Igal aastal alustab WORK koolitustega umbes 52 inimest.
Bruge`i linnas asuv Spermalie koolituskeskuskeskuses õpetatakse põhiliselt hotelli- ja restoraniteenindust ning kokandust. Selle kooli puhul hinnatakse seda, et õppijatel on võimalik läbida hotelli- ja restoraniteeninduse ning kokanduse vallas just intensiivkursuseid. Sellised koolitused sobivad eriti hästi nendele õppijatele, kes ei käi tööl ja kellel puudub pere, kuna nende kahe kõrvalt on koolitusel osalemine õpilase jaoks väga keeruline. Täiskasvanud õpilastel on suurepärased võimalused teha kokanduse, hotellinduse ja turismi praktikat välismaal. Praktikal olles kannavad õppijad kooli logoga tööriietust. Peale praktika läbimist jäävad väga paljud õpilased välismaale suvehooajaks tööle. Turisminduses õpitakse lisaks muule ka hispaania või prantsuse keelt. Spermalie koolil on ka oma ürdi- ja juurviljaaed koos kasvuhoonega, mille eest kannavad õppijad ise hoolt ja saadusi kasutatakse kooli toidus.
Väga sügava mulje jättis Spermalie koolituskeskuse Michelini tärniga gastronoomiakursuse mitmekäiguline lõunasöök. Õpe antud keskuses läbitakse selliselt, et õpilane töötab ühe nädala köögis ja teise nädala restoranis. Taoline kombineerimine annab inimesele palju parema ettekujutuse, mida tähendab saalitöö ja mida köögitöö. See paneb õppija teistega arvestama ja harjutab sujuvat saali- ja köögivahelist koostööd. Väga rõõmustav oli see, et sealne kokaeriala õpetaja oli varasemalt Eestis käinud ja kiitis väga meie loodust.
Bruge`i linna tehnika- ja mehhaanikakool juurutab hübriidkursuseid, kus pädevused omandatakse kombineerituna e-kursuse, praktilise kontaktõppena koolis ja töökohal. See on väga põnev õppimise viis, kus õpilastele lähenetakse väga individuaalselt. Õpetaja jaoks on sellised kursused paras väljakutse, kuna hinnata on vaja kõiki oskusi ning iga õppija on oma kavas ja arengus väga erineval kaugusel. Külastasime ühte keevitaja kursust, kus õpetaja tutvustas keevituse simulaatorit, millega harjutamine on väga tõhus, sest pole otsest materjalikulu ning selline õppeviis on ka palju ohutum. Automaalrite kursusel käis vilgas töö projekti kallal, kus ühele autole olid maalitud kõik Euroopa Liidu liikmesriikide lipud (sh ka Eesti). Lisaks näidati ka elektrikute õppeklassi, mis on hea koostöönäide sellest, kuidas ettevõtted ise varustavad kooli oma tehnikaga ja võimaldavad sellega töötada õppeprotsessis just sama tehnikaga, mis ettevõttes reaalselt kasutuses on. Ühe elektrikilbi uksel hakkas silma õppija mõte „Do today what others won´t, so tomorrow you can do what others can´t“.
Täiskasvanute hulgas on levinud on n-ö teisel ringil õppijad (second chance learners), kes soovivad enda pooleli jäänud haridusteed lõpetada ja omandada erialane kvalifikatsioon ühe aasta jooksul. Rohkesti on hakanud kooli tagasi tulema ka kõrgharidusega inimesed, kes soovivad tulla õppima praktilist lisaeriala. Kasvav trend on ka köögi abitöölise kursus erivajadustega täiskasvanutele. Õppijatel tuleb endil maksta praktilises õppes kasutatav materjalikulu ja kokanduses ka töövahendid ja -riided. Mitmes koolis hakkas silma koolivormi kandmine. Õppimisvõimalust pakutakse koolis nii päevasel kui ka õhtusel ajal ning isegi laupäeviti. Väga levinud on ka vanglakoolitused.
Belgia täiskasvanuhariduses pakutakse erinevaid praktilise sisuga töötubasid, mis annavad ülevaate erialast ja seeläbi saavad õppijad maitse suhu, et tulevikus tagasi õppima tulla. Lisaks on võimaldatud ka süsteem, kus sama kursust saab läbida erineva kiirusega kas lühi- või pikaajaliselt, sõltuvalt siis õppija vilumusest ja varasemast kogemusest.
Külaskäik Belgiasse andis meile esmase informatsiooni Belgia täiskasvanuhariduse süsteemi kohta ning arusaama, et sellest on nii mõndagi õppida ja üle võtta Eesti süsteemi. Ühtlasi saame tõdeda, et teeme Eestis oma tööd heal ja asjatundlikul tasemel ning et meilgi on omalt poolt teistele pakkuda uudseid ideid ja töötavaid lahendusi. Näiteks üllatas belglasi täienduskoolituse individuaalõppe võimalus, kus klassiruumis ongi vaid õpetaja(d) ja üks täiskasvanud õppija. See tundus neile atraktiivne.
Erasmus+ õpirände eesmärk oli tutvuda täienduskoolituse parimate praktikatega koolituste kavandamisel, läbiviimisel ja arendamisel, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti ja õppijate ning koostööpartnerite rahulolu ja tagada jätkusuutlikkus mitmekesisel koolitusmaastikul.
Õpiränne pakkus täienduskoolitusele uusi kogemusi ja teadmisi Belgia hariduselu kohta. Belglased on väga külalislahked ja sõbralikud, meil tekkis väliskolleegidega väga hea kontakt. Vastastikused olid ka soovid edaspidise koostöö jätkamise osas: toitude konserveerimine erinevates kultuurides (short food chain and conservation), toiduarheoloogia ja tulevikutoit (food archeology + future food), keeleõpe uusasukatele ja sisserändajatele, vabatahtlike kaasamine õpikeskustesse, õllepruuli kursused ja road õllebaasil, õpilasrestoran või avatud kohvik koos õpiruumiga (Open Space Room), workshop`id, kus inimesed saaksid meie erialadest maitse suhu.
Eraldi tänu väärib meie vastuvõtja Tim Van Aken organisatsioonist Katholiek Onderwijs Vlaanderen (haridusnõustaja) tegusa ja arendava nädala eest. Kiidame meie kooli projektimeeskonda õpirändes osalemise võimaluse eest.
Loodetavasti saame oma uued projektiideed liikuma panna.
Gärt ja Heleri täienduskoolitusest
Saime kogemusi kaheksas erinevas koolituskeskuses Kortrijkis, Mariakerke`is, Gentis ja Bruge`is ning Brüsselis võõrustas meid haridusministeerium.
Huvitav oli teada saada, et praeguse seisuga õpib Belgias 32 eestlast kõrghariduses ja 82 täiskasvanud õppijat läbib erinevaid kursuseid ning 3 täiskasvanud inimest on taotlenud VÕTA-ga oma hariduse ülekandmist.
Täiskasvanu- ja kutsehariduses on Belgias kasutusel nn „Babushka ehk Matrjoshka“ mudel, mille käigus haridus ja erialane kvalifikatsioon omandatakse kombineerides erinevaid mooduleid ilma tervet õppekava läbimata.
Septembrikuus ootab Belgia koolituskeskuseid ees liitumine, kus näiteks ühes piirkonnas ühendatakse 40 kooli üheksaks keskuseks ja teises piirkonnas tekib kahest keskusest üks. Ühinemise õnnestumiseks tuleb keskustel jagada ühtset visiooni, kvaliteeti ja selle kõige aluseks on usaldus. Valitsuses on ettevalmistamises ka uus finantseerimissüsteem, kus koolidele antakse koolitustoetust 80% ette ja 20% kutseeksamile minnes.
Hariduse omandamisel on õppijatel võimalus lisaks üldainetele (matemaatika, ladina keel, hollandi/flaami keel, prantsuse keel, inglise keel, ajalugu, geograafia, filosoofia, sotsiaalteadused, majandusteadused) omandada ka erialane pädevus sellistel kursustel nagu jalgratta ehitamine ja remontimine, fotograafia, kulinaaria, arvutigraafika, IKT, keevitamine, puutöö, plaatimine, automaaler, siseviimistlus, mood, käsitöö, hooldustöö, lastehoid, turism, õllepruulija-asjatundja (beer connoisseur), pagariäri, veiniteadus.
Jalgrattamehhaanik on väga levinud amet Belgias, sest suur osa inimesi kasutab igapäevaseks liiklemiseks just ratast. Kui näiteks õpetaja läheb tööle jalgrattaga, siis saab ta selle eest suisa lisaboonust.
Belgia koolituskeskustes on levinud õpilasrestoranid, kus õpilased saavad õpetajate juhendamisel harjutada kokkamist köögis ja ka klientide teenindamist söögisaalis. Belgias kaasatakse kohalikku kogukonda kooli tegemistesse, kus vabatahtlikud aitavad õppijatel arvuteid kasutada, suunavad ja juhendavad, kuidas tunniplaani vaadata või kuidas vormistada oma kodust tööd.
Kortrijki keskuses külastasime põnevat ühe katuse all asuvat avatud kohvikut ja õpikeskust, kuhu võib tulla ka inimene tänavalt ja temaga tegeleb sellel hetkel töökohustustest vaba koolitöötaja või õpetaja. See lähendab linnakodaniku suhet kooliga ja loodetavasti asub ta varem või hiljem ka kooli õppima. Kooli keeleklubid kasutavad kohvikut väga agaralt, seal saadakse omavahel kokku ja suheldakse hollandi keeles.
Mitmetes koolituskeskustes on juba viimased 20 aastat väga populaarsed Belgia hollandi keele (Flemish) kursused, kus õppijateks on sisserändajad ja uusasukad. Nemad peavad esiti alustama riigikeele õppimisest, et seejärel asuda Belgias haridust omandama ja töömaailmas hakkama saama. Sellised keelekoolitused on õppijale tasuta, aga õppematerjal tuleb igal õppijal endal välja osta. Meil õnnestus külastada ka ühte hollandi (flaami) keele kursust, kus õppis kokku 12 erineva riigi täiskasvanut Ameerikast, Bulgaariast, Kongost, Filipiinidelt, Rumeeniast, Moldovast, Hiinast, jm.
Külastasime ettevõtmist nimega WORK, mis kujutab endast rahvaste restorani. Seal koolitatakse sotsiaalprojekti raames aasta jooksul välja köögi abitöölisi ja kokkasid. Õppijateks on kas töötud või sotsiaalselt tõrjutud ja erakliku eluviisiga inimesed, kes peavad uuesti õppima ühiskonnas toimivaid norme, tulema kooli ja tööle õigeks ajaks, täitma etteantud ülesandeid, olema kiire ja korrektne ning suutma toimida ühtses meeskonnas. Igal aastal alustab WORK koolitustega umbes 52 inimest.
Bruge`i linnas asuv Spermalie koolituskeskuskeskuses õpetatakse põhiliselt hotelli- ja restoraniteenindust ning kokandust. Selle kooli puhul hinnatakse seda, et õppijatel on võimalik läbida hotelli- ja restoraniteeninduse ning kokanduse vallas just intensiivkursuseid. Sellised koolitused sobivad eriti hästi nendele õppijatele, kes ei käi tööl ja kellel puudub pere, kuna nende kahe kõrvalt on koolitusel osalemine õpilase jaoks väga keeruline. Täiskasvanud õpilastel on suurepärased võimalused teha kokanduse, hotellinduse ja turismi praktikat välismaal. Praktikal olles kannavad õppijad kooli logoga tööriietust. Peale praktika läbimist jäävad väga paljud õpilased välismaale suvehooajaks tööle. Turisminduses õpitakse lisaks muule ka hispaania või prantsuse keelt. Spermalie koolil on ka oma ürdi- ja juurviljaaed koos kasvuhoonega, mille eest kannavad õppijad ise hoolt ja saadusi kasutatakse kooli toidus.
Väga sügava mulje jättis Spermalie koolituskeskuse Michelini tärniga gastronoomiakursuse mitmekäiguline lõunasöök. Õpe antud keskuses läbitakse selliselt, et õpilane töötab ühe nädala köögis ja teise nädala restoranis. Taoline kombineerimine annab inimesele palju parema ettekujutuse, mida tähendab saalitöö ja mida köögitöö. See paneb õppija teistega arvestama ja harjutab sujuvat saali- ja köögivahelist koostööd. Väga rõõmustav oli see, et sealne kokaeriala õpetaja oli varasemalt Eestis käinud ja kiitis väga meie loodust.
Bruge`i linna tehnika- ja mehhaanikakool juurutab hübriidkursuseid, kus pädevused omandatakse kombineerituna e-kursuse, praktilise kontaktõppena koolis ja töökohal. See on väga põnev õppimise viis, kus õpilastele lähenetakse väga individuaalselt. Õpetaja jaoks on sellised kursused paras väljakutse, kuna hinnata on vaja kõiki oskusi ning iga õppija on oma kavas ja arengus väga erineval kaugusel. Külastasime ühte keevitaja kursust, kus õpetaja tutvustas keevituse simulaatorit, millega harjutamine on väga tõhus, sest pole otsest materjalikulu ning selline õppeviis on ka palju ohutum. Automaalrite kursusel käis vilgas töö projekti kallal, kus ühele autole olid maalitud kõik Euroopa Liidu liikmesriikide lipud (sh ka Eesti). Lisaks näidati ka elektrikute õppeklassi, mis on hea koostöönäide sellest, kuidas ettevõtted ise varustavad kooli oma tehnikaga ja võimaldavad sellega töötada õppeprotsessis just sama tehnikaga, mis ettevõttes reaalselt kasutuses on. Ühe elektrikilbi uksel hakkas silma õppija mõte „Do today what others won´t, so tomorrow you can do what others can´t“.
Täiskasvanute hulgas on levinud on n-ö teisel ringil õppijad (second chance learners), kes soovivad enda pooleli jäänud haridusteed lõpetada ja omandada erialane kvalifikatsioon ühe aasta jooksul. Rohkesti on hakanud kooli tagasi tulema ka kõrgharidusega inimesed, kes soovivad tulla õppima praktilist lisaeriala. Kasvav trend on ka köögi abitöölise kursus erivajadustega täiskasvanutele. Õppijatel tuleb endil maksta praktilises õppes kasutatav materjalikulu ja kokanduses ka töövahendid ja -riided. Mitmes koolis hakkas silma koolivormi kandmine. Õppimisvõimalust pakutakse koolis nii päevasel kui ka õhtusel ajal ning isegi laupäeviti. Väga levinud on ka vanglakoolitused.
Belgia täiskasvanuhariduses pakutakse erinevaid praktilise sisuga töötubasid, mis annavad ülevaate erialast ja seeläbi saavad õppijad maitse suhu, et tulevikus tagasi õppima tulla. Lisaks on võimaldatud ka süsteem, kus sama kursust saab läbida erineva kiirusega kas lühi- või pikaajaliselt, sõltuvalt siis õppija vilumusest ja varasemast kogemusest.
Külaskäik Belgiasse andis meile esmase informatsiooni Belgia täiskasvanuhariduse süsteemi kohta ning arusaama, et sellest on nii mõndagi õppida ja üle võtta Eesti süsteemi. Ühtlasi saame tõdeda, et teeme Eestis oma tööd heal ja asjatundlikul tasemel ning et meilgi on omalt poolt teistele pakkuda uudseid ideid ja töötavaid lahendusi. Näiteks üllatas belglasi täienduskoolituse individuaalõppe võimalus, kus klassiruumis ongi vaid õpetaja(d) ja üks täiskasvanud õppija. See tundus neile atraktiivne.
Erasmus+ õpirände eesmärk oli tutvuda täienduskoolituse parimate praktikatega koolituste kavandamisel, läbiviimisel ja arendamisel, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti ja õppijate ning koostööpartnerite rahulolu ja tagada jätkusuutlikkus mitmekesisel koolitusmaastikul.
Õpiränne pakkus täienduskoolitusele uusi kogemusi ja teadmisi Belgia hariduselu kohta. Belglased on väga külalislahked ja sõbralikud, meil tekkis väliskolleegidega väga hea kontakt. Vastastikused olid ka soovid edaspidise koostöö jätkamise osas: toitude konserveerimine erinevates kultuurides (short food chain and conservation), toiduarheoloogia ja tulevikutoit (food archeology + future food), keeleõpe uusasukatele ja sisserändajatele, vabatahtlike kaasamine õpikeskustesse, õllepruuli kursused ja road õllebaasil, õpilasrestoran või avatud kohvik koos õpiruumiga (Open Space Room), workshop`id, kus inimesed saaksid meie erialadest maitse suhu.
Eraldi tänu väärib meie vastuvõtja Tim Van Aken organisatsioonist Katholiek Onderwijs Vlaanderen (haridusnõustaja) tegusa ja arendava nädala eest. Kiidame meie kooli projektimeeskonda õpirändes osalemise võimaluse eest.
Loodetavasti saame oma uued projektiideed liikuma panna.
Gärt ja Heleri täienduskoolitusest
