Õpirändurite sõnul emotsioonid hetkel varieeruvad - ühelt küljelt on raskusi tekitanud praktikakohas esinev kolleegidevaheline keelebarjäär, teiselt küljelt on kohalikud hästi sõbralikud ja jutukad, vaba aega saab sisustada täpselt nii kuidas endal soovi on, linn on kaunis ja hinnad on ka soodsamad. Eks iga õpiränne tuleb koos oma väljakutsetega, mis panevad õpirändurite probleemi lahenduse-, suhtlemise- ja paljud muud oskused proovile - muudmoodi ei oleks tegemist ju enesearendamisega. Iga ületatud raskus on samm lähemal teadlikumale, vastupidavamale ja enesekindlamale inimesele. Eneseareng on oluline osa õpirände protsessist, mis aitab kaasa veelgi parema tööjõu kasvatamisele.
Idee võtta osa sellest ainulaadsest kogemusest sai kokkadel alguse juba esimese kursuse ajal, kui Erasmus+ välispraktika teemat klassiruumis koos projekti koordinaatoriga lahati. Autotehnikud aga hakkasid seda võimalust rohkem teise kursuse ajal kaaluma. Programmis osalemise üle oli õppijatel terve 1 õppeaasta aega mõtiskleda, et teadlikumalt ja oskuslikumalt välispraktikale minna. Kui kandideerimise tähtaeg hakkas kukkuma, siis oli õpilastel selge siht ees, et nemad tahavad kindlasti minna välismaale erialast praktikat sooritama, et saada teistsugust kogemust kui seni on nad saanud. Erinevate sihtriikide töökultuur võib olla natukene või drastiliselt teistsugune sellest, millega õppijad kodukoolis ja Eesti praktika ajal on kogenud. Õpiränne annab hea võrdlusmomendi erinevate riikide töömaailma vahel. Mõne jaoks on plaanis olnud tulevikus hoopiski välismaale kolida ja seal tööle minna. Mõni teine tahab näha, kas Eestis on siis parem või halvem, kui teistes riikides. Välispraktika jooksul saavad paljud rändurid hea idee sellest, kas nemad oleksid üldse võimelised välismaal töötama, kas Eestis ikkagi ei ole nii halb kui arvati, või tahavadki nad kindlalt peale kooli lõpetamist kodumaalt välja kolida.
Kui Eestis kooli- ja tööpraktika ajal rõhutatakse suuresti puhtust, korda ja organiseeritust, siis need oskused ei asetse nii tähtsal kohal Küprose töömaailmas. Käte pesemine ei ole kohalike jaoks prioriteet, tähtis on aga see, mis mulje sa kliendile jätad. Kui vaadata tööruumi, kuhu on erinevad töövahendid laokile jäetud ja otsest korda selles segaduses pole näha, siis võib ikka pähe tulla mõte, et sellise asja eest saaksid õpetajalt vastu päid. Küprokide jaoks on peamine, et töö saab tehtud ja kliendid on rahul. Töötades pidevalt sellises ümbruses tekib selge arusaam, miks hügieeni ja puhtust nii palju koolides ja tööl rõhutatakse, ning kui vajalik see Eestis meie jaoks tegelikkuses on - tervis on hea hügieeni hoidmise juures alati esimesel kohal; organiseeritus ja korras tööruum annab võimaluse efektiivsemalt tööd teha; ning kindlasti on see ka silmale ilus, nii iseendale, tööandjale, kui ka klientidele.
Kokkuvõtvalt, kogeda on palju ning kindlasti tasub ära end proovile panna ja väike enesearendus läbida. Õpiränne ei ole ainult praktika sooritamine, see on nii palju muudki - uue kultuuri tundmaõppimine; enesearendus igas mõistes; erialase võõrkeele arendamine; uute tutvuste-kontaktide leidmine; ja palju rohkematki. Me õpime terve elu, miks mitte võtta igast võimalusest juba varakult kinni - see tuleb tulevikus nii eraelus kui töömaailmas ainult kasuks. Erasmus+ õpirände programm annab võimaluse õppijatele igast taustast, toetades õpirände elluviimist finantsiliselt tänu Euroopa Liidu rahastamisele - tule ja haara sellest kinni!
Marleen Annabel Pukk
Projekti koordinaator
