Käesoleva õppeaasta alguses oli Eestis 37 haridusasutust kus anti kutset haridussüsteemi 2-5 tasemel. Tinglikult võib nimetada neid kutseõppeasutusteks, aga oma olemuselt võivad need olla väga erinevad.
Kutset võivad anda nii ühele-kahele erialale suunatud koolid nagu Juuksurite erakool Maridel või Tallinna Balletikool või rakenduskõrgharidust ja magistriõpet pakkuvad Tartu- ja Tallinna Tervishoiukõrgkool kus on ka kutsehariduse erialasid. Õpilaste arvud kutseõppes jäävad viimaste puhul siiski pigem tagasihoidlikuks.
Suurimate õpilaste arvuga kutsekoolideks on valdavalt need koolid kus lisaks kutseõppele pakutakse kutsekeskharidusõpet ehk peale põhikooli on võimalik koos erialaga omandada keskharidus. Selliseid koole on Eestis 26.
Riigi poliitika, mida võib nimetada üheks regionaalpoliitiliseks meetmeks, on olnud see, et igas maakonnas oleks vähemalt üks kutseõppeasutus. Ka siin on koole oma eripäradega seinast-seina. Näiteks Põlva- ja Jõgevamaal on suhteliselt kitsama suunitlusega koolid, vastavalt Räpina Aianduskool ja Luua Metsanduskool, või Hiiumaa Ametikool kus kutsekeskharidusõpet ei anta ja kutsekool on ühise juhtimise all riigigümnaasiumiga.
Teises äärmuses on 30-40 erialaga suurkoolid nagu Tartu või Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kus on ligi kaks ja pool tuhat õpilast. Olgu märgitud, et Ida-Virumaal on hiljuti liidetud kokku kolm kooli ehk õppekohti on kolm, mis asuvad üksteisest 30- 50 km kaugusel ning nõuavad ühist juhtimist ja töö korraldamist. Järvamaa Kutsehariduskeskusel (JKHK) oli käesoleva õppeaasta alguses 1073 õppijat ja õppetöö toimub kahes õppekohas.
Kuidas siis hinnata ja võrrelda võrreldamatuid?
Ettevõtluses on parimaid püüdnud ritta seada Äripäev kus aluseks võetakse nii absoluutarvud kui suhtelised muutused, olgu siis tegemist käibe või kasumiga. Üldhariduskoolide riigieksamite tulemusi vaatab enamus inimesi huviga, aga vähem teatakse, et tulemusnäitajaid, mis avalikult kättesaadavad veebilehel haridussilm.ee, on oluliselt rohkem. Alus- ja põhihariduses on tulemusnäitajaid 9 ja üldkeskhariduses suisa 21, millest enamus küll seotud matemaatika, eesti keele ja võõrkeele ainetega, aga on ka sellised näitajad nagu kõrghariduse omandamine kuus aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist või õpilaste osalemine huvikoolides. Olgu siinjuures ära märgitud, et kõrgkoolidel on 6 tulemusnäitajat.
Kutseõppeasutuste tulemuslikkuse näitajaid on 8 ja nagu sai eespool erisusi välja toodud, siis kõikidel koolidel kõik näitajaid ei avaldu, näiteks puudub kutsekeskharidusõpe. Samuti peab silmas pidama, et antud näitajate puhul on siiski tegemist väga kitsa valimiga ühe õppeasutuse tegevusest. Näiteks ei kajasta need täienduskoolitusi, mis Järvamaa Kutsehariduskeskusel olid eelmisel aastal rekordiliselt mahukad 215 kursuse ja 2259 lõpetanuga. Või rahvusvaheline projektitegevus kus eelmisel aastal oli lõppevaid, kestvaid ja algavaid projekte kokku 8, kogueelarvega 1 148 135 eurot, millest JKHK osa oli 287 241 eurot. Valdavalt on need mitmeaastased projektid erinevate erialade arendamiseks ja Erasmus+ õpirände projektid.
Samuti ei näe arvude taga õppijate, õpetajate, praktikajuhendajate ja teiste partnerite rahulolu mille kohta siiski erinevate uuringute ja küsitlustega tagasisidet saadakse.
Tulles tagasi tulemusnäitajate juurde, siis kutsehariduses vaadatakse katkestajate ja väljalangejate osakaalu kutsekeskhariduse I aastal, katkestajate osakaalu üldiselt, samuti nominaalajaga lõpetajate osakaalu üldiselt ja kutsekeskhariduses eraldi, kutseeksami edukalt sooritanute suhet lõpetajate üldarvu, töökohapõhise õppe lõpetanute osakaalu ja ka lõpetanute töist sissetulekut.
Kui antud näitajate alusel koolid ritta seada, siis Järvamaa Kutsehariduskeskuse tugevamateks näitajateks on kahtlemata kutseeksamite sooritamise edukus. Olgu siinkohal toodud näiteks viimatine veokorraldajate kutseeksam kus maksimaalsest 10 punktist oli madalaim tulemus 9,5.
Koolide kutseeksamite tulemusi peab võtma teatud reservatsiooniga, sest kõikidel erialadel ei ole võimalik kutseeksameid teha, aga statistikas on arvestatud kõiki õppureid. Ehk kui JKHK üldnäitaja on 82%, siis nendest õpilastest kes eksamile läksid tegid selle edukalt ära tegelikult 97% õpilastest.
Kooli viimaste aastate edulugu on ka töökohapõhise õppe rakendamine kus üle veerandi õpilastest õpib ametit ettevõttes.
Katkestajaid kutsekeskhariduse I aastal oli JKHK-s eelmisel õppeaastal 9%. Parem tulemus oli veel vaid H.Elleri Tartu Muusikakoolil ja Tallinna Balletikoolil. Eesti keskmine oli 23,4%. Antud näitajaga suhestuv väljalangemine (väljalangenuteks ei loeta teise kooli õppimaasujaid või välismaale minejaid) oli JKHK-s 2%.
Eesti keskmisest (53,4%) veidi madalam on JKHK-s nominaalajaga lõpetajate osakaal kutsekeskhariduses (45,3%). Nominaalajaga lõpetamise ja katkestamise indikaatorid on samuti omavahel tihedalt seotud, sest õpilane kes õppetööga hästi hakkama ei saa võib vajada edukaks lõpetamiseks lisaaega. JKHK seisukoht on, et kui valida kahe tulemusnäitaja (katkestamine vs nominaalajaga lõpetamine) vahel, siis olulisem on viia õppija kooli lõpetamiseni.
Kui nüüd kõik koolid nende tulemusnäitajate alusel ritta seada ja summeerida kohapunktid, siis Järvamaa Kutsehariduskeskusel on hea meel tõdeda, et teist aastat järjest troonime kõige kõrgemas tipus. Kutsekeskharidust andvate koolide seas on esimesed viis: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Heino Helleri Muusikakool. Kui võrrelda kõiki kutseharidust andvaid koole, siis järjestus on selline: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kuressaare Ametikool.
Andmed: www.haridussilm.ee
V.Väljaots
Järvamaa Kutsehariduskeskuse arenguspetsialist
