Erasmus+ programmi töötajate õpirände projekti 2021-1-EE01-KA121-VET-000011652 raames külastasid kooli direktor Rein Oselin, arenguspetsialist Valev Väljaots, põllumajandusvaldkonna juhtõpetaja Aive Kupp ja kantseleispetsialist Katrin Moisejev Barda linnas asuvat kutseõppe lütseumi (Bərdə Peşə Liseyi).

Samuti toimusid kohtumised Bakuus, kus külastati Haridustehnoloogiate keskust (Center of Educational Technologies), kooli N208 ja Kutsehariduse agentuuri (VET Agency).

Barda kutseõppe lütseum on hiljuti läbinud suured muutused. Eelmisel aastal avati suur ja rohkete võimalustega õppehoonete kompleks kuhu kuulub peahoone, õppebaasid, tehnika töökoda ja kaks õpilaskodu.
Kooli õpilaste arv on kasvanud kiiresti 500-lt 1000-ni. Osaliselt seetõttu, et nüüd on rohkem ruume õppetöö läbiviimiseks, aga eelkõige põhjusel, et on loodud ja luuakse uusi õppekavasid. Näiteks nii nagu meie koolis on Eestis ainulaadne loomaarsti abilise õpe nii ka Aserbaidzaanis, kus elab ligi 10 miljonit inimest, on Barda kool üks väheseid kus seda eriala saab õppida.

Barda linn asub riigi pealinnast Bakuust üle 300 kilomeetrit läänes. Kuna klimaatilistelt tingimustel on see üheks parimaks põlluharimise piirkonnaks Aserbaidzaanis, siis suur rõhk on põllumajanduserialadel. Samas püütakse leida uusi ja piirkonna noortele perspektiivikamaid erialasid nii infotehnoloogia kui teeninduse valdkondades.

Üleriiklikult arendatakse STEAM süsteemi, mis on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest science, technology, engineering, arts ja mathematics ehk teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunstid ja matemaatika. Vastavalt nendele teemadele on seal koolis olemas ka spetsiaalsed ruumid kuhu riigi rahastusel on soetatud kaasaegsed tehnilised vahendid. Paraku võis näha, et neid võimalusi ei suudeta hetkel veel päris täiel määral rakendada. Vestlustest ilmnes, et probleem on õpetajaskonnas, mis on valdavalt staatiline kuna kooli juhtkonnal on vähesed võimalused teha personalis muudatusi.

Kuigi paljud asjad on riigi tasandil reguleeritud võib hea näitena tuua uute õppekavade rakendamise kiiruse. Kui meil võib see võtta aega aastaid, siis seal tehakse otsus kuu või kahega. Samuti rahastatakse õppematerjalide valmistamist. Hiljuti koos Euroopa Liidu rahastuse toel välja antud trükiseid võib hinnata väga heaks, olgu tegemist siis puuvillakasvatuse või maniküüri-pediküüri ametiga. Viimase puhul on näiteks põhjalikult käsitletud nii nahahaigustega seotud probleemide lahendamist kuni henna tegemise oskusteni välja.

Õpilaste ettevõtlikuse ja karjäärioskuste arendamine on Aserbaidzaanis kujundatud aga oluliselt teisel moel kui meil. Koolis on nimelt selleks eraldi väike üksus mida rahastab Tööhõive amet. Kuna see on loodud alles eelmisel aastal, siis uued inimesed on suht noored ja täis hakkamist. Kõigile õppijatele püütakse läheneda personaalselt, aga kuna ka nende tööjõuressurss on piiratud, siis rohkem tegelevad õppijatega kellel on suuremat potentsiaali hakata ettevõtjaks või kellel on selgemad ambitsioonid edasiseks karjääriks.

Bakuus asuvas Haridustehnoloogiate keskuses saadi täpsem ülevaade projektist mis on seotud üld- ja kutsehariduse vahelise koostööga. Selle raames külastati ka kooli kus õpib kokku 400 õpilast. Projekt on kestnud kolm aastat ja selle käigus on loodud 80-s koolis üle riigi valikainete õppegrupid. Projekt lõpeb küll järgmisel aastal, aga edasi rahastatakse seda riiklikult ning põhimõtet soovitakse laiendada vähemalt 320-le koolile.
Projekti mõtet lühidalt selgitades võiks öelda, et tegemist on töö õpetuse rakendamisega koolides, sest koolides puudus varasemalt tööõpetuse tunnid. Kuigi sisu poolest võiks isegi ehk tõmmata võrdusmärgi meie ja nende tööõpetuse tunni vahele, siis vormiliselt see kindlasti nii ei ole ja ka sisuliselt võis leida erinevusi. Esiteks – koolis on vaid mõni õppegrupp olenevalt kooli suurusest. Näiteks selles koolis mida meie külastasime oli eriala õppega seotud vaid 21 last. Teiseks – keskendutakse vaid paarile valdkonnale. Näitena toodud koolis olid selleks kodumajandus ja infotehnoloogia. Kolmandaks – vahendite (sh toiduainete) ostuks saadakse eraldi raha projektist. Neljandaks – õppekava rakendamist korraldab koolis töötav juhtõpetaja.
Esialgu võtsid koolid seda ideed vastu üpris kõhklevalt. Kuigi üldine elujärg ei ole seal väga kiita, siis esialgu vaadati, eelkõige lapsevanemate poolelt, asjale veidi viltu, et see on mingitele „ullikestele“. Pärast esimest aastat oldi aga risti vastupidisel arvamusel ja nüüd pigem püütakse oma laps sellesse gruppi saada. Ilmselt on siin üks põhjus ka selles, et kui riigi tasandil on ostustatud midagi teha, siis rahas ei ole küsimus ja loodud võimalused, sh tehnilised vahendid, on tõesti suurepärased.

Kutsehariduse agentuuris toimunud kohtumisel oli põhiliseks teemaks võimalik edasine koostöö Eesti ja Aserbaidzaani kutsehariduse vahel. Järgmisel aastal rakendatakse ka Aserbaidzaanis Erasmus+ projekt ning nende õpilased ja õpetajad saavad tulla õpirändele euroopasse. Samuti väljendasime soovi jätkata koostööd Barda kooliga ning võimalusel saata juba pikemaks perioodiks meie õpetajaid sinna õpirändele.
Põhjalikult sai lahatud erinevusi kutsehariduse korralduse põhimõtetes. Kasvõi näiteks juba eespooltoodud personaliküsimus, aga samuti eelarveliste vahendite kasutamise vabaduses. Omatulu teenimise ja kasutamise osas on hetkel õigus vaid mõnel Aserbaidzaani kutsekoolil ja sedagi suht piiratud kujul. Meiepoolne selgitus oli, et kui kool saab reaalselt teenida tulu, siis see tähendab, et ollakse väga huvitatud mahust ja kvaliteedist ning saadakse oluliselt juurde praktilisi kogemusi ja oskusi ettevõtlusest, sh teeninduse- ja müügitööst. Barda kooli näitel selgitatult, siis neil on 50 hektarit maad millest on kasutusel vaid 11 hektarit ja sedagi harib eraettevõtja. Probleem ilmselt eelkõige selles, et kool ise ei tohi saadavat toodangut müüa vaid nad võivad seda kasutada ainult enda tarbeks, näiteks köögis toitude valmistamisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üldised arengud tunduvad olevat positiivsed ning noori ja laiema silmaringiga aktiivseid ja energilisi inimesi pigem toetatakse kuna on tunda soovi aidata kaasa üldisele riigi arengule ja elanikkonna heaolule.